Tooriku etteandmiseks ja freesi pöörlemissuunaks on kaks võimalust:
Freesimine
Esimene on alla{0}}freesimine. Freesi pöörlemissuund ja lõike etteandesuund on samad. Lõikamise alguses hammustab frees töödeldavat detaili ja lõikab viimase laastu.
Teine tüüp on pöördfreesimine. Freesi pöörlemissuund ja lõike etteande suund on vastupidised. Frees peab enne lõikamise alustamist tooriku peal libisema teatud aja, alustades lõikepaksusest null, ja lõikepaksus jõuab lõikemaksimumi lõpuni.
Kolme-poolsete servafreeside, mõne otsafreesi või esifreesi puhul on lõikejõul erinevad suunad. Pindfreesimisel on lõikur vahetult väljaspool töödeldavat detaili ja lõikejõu suunale tuleks pöörata rohkem tähelepanu. Alla-freesimisel surub lõikejõud töödeldavat detaili töölaua poole ja üles-freesimisel liigutab lõikejõud tooriku töölauast eemale.
Kuna udufreesimise lõikeefekt on parim, eelistatakse tavaliselt udufreesimist. Ainult siis, kui tööpingil on keermevaba probleem või probleem, mida ei saa allafreesimisega lahendada, kaaluge ainult pöördfreesimist.
Ideaalsetes tingimustes peaks freesi läbimõõt olema suurem kui tooriku laius ja freesi telg peaks alati olema tooriku keskjoonest veidi eemal. Kui tööriist asetatakse otse vastu lõikekeskust, on hõlbus tekkida. Kui lõikeserv siseneb lõikesse ja väljub, muutub radiaalse lõikejõu lõikesuund jätkuvalt, tööpingi spindel võib vibreerida ja kahjustuda, tera võib puruneda ja töötlemispind olla väga kare, frees on keskelt veidi eemal ja lõikejõu suund ei kõiguta enam -- Frees saab eelkoormuse. Keskelt freesimist saame võrrelda tee keskel sõitmisega.
Iga kord, kui frees lõiketera siseneb lõikesse, peab lõikeserv kandma löögikoormust ja koormuse suurus sõltub laastu ristlõikest, tooriku materjalist ja lõiketüübist. Sisse- ja väljalõikamisel on oluline suund, kas lõikeserva ja töödeldavat detaili saab korralikult haakida.
Kui freesi telg on tooriku laiusest täielikult väljas, kannab lõikamisel tekkivat löögijõudu tera kõige välimine ots, mis tähendab, et algne löögikoormus kannab tööriista kõige tundlikumat osa. Lõpus lahkub frees ka toorikult koos otsaga, see tähendab, et lõikejõud mõjub äärmisele otsale, kuni löögijõud on lõike algusest lõpuni koormamata. Kui freesi keskjoon asetseb täpselt tooriku servajoonel, tuleb tera lõikelt maha, kui laastu paksus saavutab maksimumi ning löögikoormus saavutab maksimumi sisse- ja väljalõikamisel. Kui freesi telg jääb tooriku laiuse piiridesse, võtab lõikamise ajal algne löökkoormus piki lõikeserva kõige tundlikumast otsast kaugemal asuva osa poolt ja tera tõmbub tagasitõmbamisel sujuvamalt tagasi.
Iga sisetüki puhul on lõikamisest väljumisel oluline viis, kuidas lõikeserv toorikust lahkub. Järelejäänud materjal taandumisele lähenedes võib tera vahet mõnevõrra vähendada. Kui laast tooriku küljest lahti murdub, tekib piki tera pindu hetkeline tõmbejõud ja töödeldavale detailile tekivad sageli pursked. See tõmbejõud seab ohtlikes olukordades ohtu laastu serva ohutuse.

